Purjus peaga rooli istumine

Olles suuresti autohuviline hoian ma silma peal ka Eesti liikluskultuuri uudistel. Igasuguseid trikke tehakse autoroolis meie riigis igapäevaselt. Küll on palju neid, kes leiavad, et oma sõpradele tuleb näidata, kui vinge ma ikka olen ja mis parem viis selleks, kui teha neile selgeks, et teist minusugust roolis ei ole! Kindlasti olete kõik kuulnud juba alles hiljuti Youtubei laetud videost, kus noormees oma sõbrad lõbusõidule viis, Pärnu linna sees kiirendas ning tuimalt punastest foorituledest välja ei teinud. Kõik me, kellel meil load on, oleme kiirust ületanud. On see siis linna sees või linnast väljas, vahet ei ole. Olen suhteliselt veendunud, et inimest, kest autoga lubatud kiirusest kiiremini sõitnud poleks ei ole. Aga on vahe, kas sõidad kümme kilomeetrit kiiremini või kiirustad linnasiseselt kaheksakümnese tunnikiirusega ning väldid fooritulesid ja teisi liikluses osalejaid. Suur intelligentsuse näitamine on muidugi ka oma sigadustest video tegemine ning selle uploadimine internetti. Mõistus pole oma teha...

Lugedes uudistest pea iga päev purjus juhtide sigaduste kohta ei jõua mulle lihtsalt kohale, et kuidas inimesel peas sünnib otsus minna purjus (või lausa mälus) peaga rooli ning siis autoga ära sõita? Veel hullemad on need, kes endaga teisi inimesi kaasa võtavad. Hea näide võiks olla alles äsja Haapsalu lähistel surnuks sõitnud noored. Täna ilmus artikkel sellest, kuidas roolis olnud Madis oli 2,2 promillises joobes. 2,2 promilli!!! See ei ole "üks õlu," see on juba peaaegu, et pilditu olek!

Purjus juhtimise tagajärg.

Juba varem oli ilmunud artikkel, kus tolle Madise isa rääkis, et oli oma poega manitsenud küll ja hoiatanud ette, mis tagajärjed olla võivad. Ja mina ei saa aru, kuidas asi lõppes sellega, et tema poeg ronis purjus peaga rooli. Mitte napsise, mitte vindise vaid täiesti mälus peaga. Politsei on varem seda noormeest mitu korda peatanud. Isa tunnistab, et poeg on ohtliku sõidustiiliga. Sõbrad artiklite kommentaariumites arutavad, et poiss oli ilmselt napsine. Kõik teadsid, et probleem oli, aga mitte keegi ei võtnud midagi ette? Haapsalu elanike jutu järgi oli see BMW tuntud ja kui tema tee peal lähenes, siis kõik teadsid, et eemale hoida. Samamoodi oli tema puhul purjus sõitmine täiesti tavaline tegevus. Jääb mulje, et kõik vähegi lähedalolevad inimesed olid kursis Madise väga ohtliku sõidustiiliga ja ometigi... Jäi probleem lahendamata. Ja nüüd on tulemus käes.

Tiina Kõrtsini foto.

Asi ON kasvatuses kinni. Minu teooria on vähemalt selline. Ma usun, et minu vanemad oleks sellises olukorras rohkem pingutanud. Arvestades, et mu isa põhimõtteliselt keelas mul ära autoga sõitmise kui mul oli nädalake, kus mul ei olnud lube kuna lubadevahetus oli käsil, leian ma, et kui ma roolis sigatseks ja ta sellega kursis oleks ei oleks mul enam autot. Nädal aega olin ma autota mitte oma vea tõttu, vaid selle tõttu, et ARKis asjad venisid.
Sarnane on situatsioon, kus ma lubade tegemise ajal, 17 aastasena, pidin õnnetult vaatama kuidas klassikaaslased ükshaaval vanemate autodega koolis käivad ja nende vanemad sellega nõus on. Vahet pole, et neil polnud lube. Autokool oli ju pooleli, las laps sõidab... Minu vanemad ei lubanud. Oleks mingi jama olnud oleks igastahes mina süüdi jäänud. Tol hetkel olin ma ülimalt vihane. Oskan ju autoga sõita, milles siis probleem? Nüüd, aastaid hiljem, mõistan ma neid täielikult. Distsipliin loeb ka midagi ja tõesti, oleks kasvõi keegi mulle tagant sisse sõitnud oleksin ikkagi mina süüdi olnud. Mul ju ei olnud lube, lisaks sellele olin ma täiesti kogenematu juht.

Autoga trippimine on nii palju vahvam, kui sul ei ole põhjust roolis olles politseid karta!

Muidugi ei saa sa valida, kellega sinu lapsed suhtlevad ja suuresti mõjutavad noori justnimelt eakaaslased. Aga mina leian, et kui kodus hea põhi alla tekitada ning kui lapse ja vanema vahel tekib usaldus siis on ka kokkulepped lihtsamad püsima. Purjus peaga rooli ma ei istu, sest minu vanemad on selle mulle peakolu sisse tagunud! Kui on minek peole, siis võivad mul autovõtmed jope taskus kaasas olla, aga ma ei lähe mitte kunagi sõitma, kui ma olen purjus. Isegi kui hommikul ei ole meeles, mis eelmine õhtu toimus, võin ma ausalt öelda, et autoga sõitma ma ei läinud. Muidugi oleks hea ja lihtne pigem autoga koju saada, mitte jätta see sõbrannale maja ette Viimsisse, aga näe. Kodune kasvatus hoiab mind tagasi ja kuidagi püsib see kasvatus minu ajusopis ka siis, kui ma olen väga purjus ja paistab, et asjadest eriti aru ei saa. Mina olen võimeline ennast tagasi hoidma. Mul on mitmeid sõpru, kes armastavad autoga sõitmist ja armastavad joomist, aga näe, rooli purjus peaga ei lähe. Miks on mõne inimese peakuju selline, et tema arust on OK ennast pildituks juua, sõbrad autosse koguda ja minema sõitma?