Püramiidimees

Ma olen terve nädala mõelnud selle blogiposti kirjutamisest ja sellest, kui palju teemasid mu peas keerleb. Kõike tahaks jagada, kõigest tahaks kirjutada, aga kui reaalselt kirjutamiseks läheb siis on nii raske panna ideid ja sõnu ritta nii, et seda reaalselt huvitav ja hea ka lugeda oleks.

Seda posti kirjutama hakates oli mul suur plaan palju rääkida nii kohustuslikust kirjandusest, kui esimesest loengust, aga loodan, et on okei, et mu teine teema venis nii pikaks, et need kaks teemat natuke tahaplaanile jäid. Luban järgmises postis selle koha pealt tublim olla!

Alustan siis juttu sellega, et sattusin paar päeva tagasi niinimetatud "ärikohtumisele" ühe noormehega, keda ma Ülemiste keskuses oma promootoritööd tehes kohtasin. Ta jättis mulje, et kutsub mu kokku saama, kuna talle meeldis, kuidas ma oma tööd tegin. Mina nägin selles võimalust ehk leida endale uus stabiilne töökoht, kui hetkene kampaania, mille raames ma detsembrini töötan, otsa saab. Nagu karta oligi oli tema äriidee järjekordne püramiidiskeem, mida ta ise kirjeldas kui väga head ja stabiilset viisi raha teenida, mille kõrvalt jääb muidugi ka perekonna, kooli ja muude hobide jaoks aega üle. Paberi peale pandult kõlas kõik muidugi imehästi: Hakata juba kuue kuuga teenima tuhat eurot kuus; tõsta see summa paari aasta jooksul nelja kuni kuue tuhande peale; terve selle aja  tegeleda nende pakutud raamatute ja cd-plaatide kuulamise ja enesearendamisega ning muidugi saab osa võtta kümnetest seminaridest, kus ainult head selle kõige kohta räägitaksegi...
Pärast seda kui ta oli mulle kogu skeemi paberi peale ilusti välja joonistanud, palju imejuttu rääkinud nii enda kui teiste õnnestumisest selle süsteemiga ning väga palju uurinud minu tulevikuplaanide kohta ja nendega vastavalt kogu oma jutu kooskõlastanud, küsis ta mult, et mis siis edasi saab? Mina kui aus inimene muidugi vastasin, et selle kõige üle tuleb järele mõelda. Ütlesin talle, et see kõlab mulle kõik kui püramiidiskeem, kuigi tal on õigus selle koha pealt, et see üritus ei nõua minult sisseostu suurte summade eest nagu enamus selliseid skeeme ja tegelikult see kõlab mulle isegi veidi ahvatlevalt. Aga siiski ütlesin ma talle, et esimese asjana koju jõudes tahan ma seda Googeldada, et ikka kindel olla selles, et tegu on päriselt legit asjaga. Ja kuidas suhtus sellesse väitesse härrasmees, kes mu vastas istus? Härra muutus närviliseks. Ta ise oli mulle enne rääkinud, kuidas me tänapäeval elame kommunikatsiooniühiskonnas (vähe jäi puudu, et ma oleks talle kilganud, et ma just õppisin seda koolis!), kuidas suhtlemine on oluline. Tol hetkel see tema jaoks enam oluline ei olnud.
Püramiidiskeemitaja mainis, et Googeldamine pole kuigi hea idee, sest internetist leiab ikka igasuguseid vasteid ja mulle kindlasti ei meeldi see mis ma leian. Mis mind veel lõbustas oli fakt, et ta ütles mulle, et ma ei peaks seda ideed esialgu oma lähedastega jagama. Ta küll soovitas, et ehk ma saadan oma peika tema jutule ja kindlasti ka tema leiab, et see on hea idee, aga ta ei olnud eriti okei faktiga, et ma ise peikale asjast räägin. Või oma isale. Või üldse kellelegi. Muidugi ta ei saa mind takistada ja ta teadis seda, aga ta soovitas mul pigem võtta temalt kaasa paar CDd või siis soovitas mingeid raamatuid sellel teemal lugeda. Ja see oli viimane piisk minu karikasse, sest ilmselgelt ei saa ma objektiivset vastust inimestelt, kes minu värbamisega tegelevad.
Muidugi ma tänasin teda, et ta oma ideed minuga jagas ja mind sellega siduda püüdis ja muidugi ma ütlesin talle, et ma mõtlen selle peale. Ma ei ole kunagi olnud eriti hea "ei" ütleja. Sellest tulenevalt ka fakt, et ta on mulle kaks korda helistanud ja ma pole kumbagi korda tagasi helistanud. Ma lihtsalt ei julge talle öelda, et ei, ma arvan, et su idee on absoluutne jama ja ma ei taha sellest osa võtta. Ta ise ju nii uskus sellesse... Samas on minu arust alatu see, et kui ma kõige esimest korda temaga kohtudes küsisin, kas tegu on püramiidskeemiga, vastas tema mulle, et ta ei teagi, mis püramiidskeem on. Kui ma asja talle seletasin ütles ta mulle ei. Ilmselgelt vassis ju!

Selle kõigega üritan ma natuke ka kokku viia nii esimest loengut, kui ka õppejõu poolt antud lugemismaterjali ("Communication, Power and Counter-Power in Network Society," Castells, 2007), kuna pean tunnistama, et vaatan teatud teemadele nüüd veidi teisi pilguga. Loengus rääkisime, et meie elame võrguühiskonnas, ning tänapäeval on võim võrgustikes. Kui kunagi ammu oli võim hierarhia tipus olevatel, siis tänapäeval enam nii ei ole. Võrguühiskonnas on kõik nähtav ja väga raske on asju peita. Eelmainitud härra teab seda kõike väga hästi ja ilmselt lootis manipulatsiooni peale. Kui tema mulle ütleb, et mul ei tasu tema äri Googeldada, ega teistega jagada, siis ta teab, et tal on midagi peita. Tema parim panus on see, et ta suudab mu ümber veenda, et ma ei uuriks asja edasi ja pimesi usuksin ainult tema juttu. Minu meelest on see tänapäeval erakordselt rumal viis asjale läheneda, ning usun, et ka see on üks põhjustest miks täna nii raske uusi püramiidskeeme luua on. KÕIK on tänapäeval netist leitav. Mul on võimalus igal hetkel avada google.com ja tippida sinna ükskõik, mis mulle pähe tuleb. Infot endale huvipakkuvate asjade kohta leian ma pea 100%!

Castellsi kirjatükis oli järgmine lause, mis mulle meelde jäi ning ka väga hästi teemaga haakub: "The media are not the holders of power, but they constitute by and large the space where power is decided." Ja minu meelest toimib see lause väga hästi ka püramiidskeemide puhul. Googeldades leiab selle skeemi kohta artikleid oi kui palju, on need siis blogipostid (Castells kirjutas ka palju huvitavaid fakte selle kohta, kui populaarseks ja oluliseks on tänapäeval blogid muutunud ja statistiliselt, kus kõige rohkem blogisid kirjutatakse, soovitan seda teksti lugeda!) või artiklid. Ja enamus neist on negatiivse alatooniga. Kui nii palju sarnase tooniga vastukaja tuleb siis muidugi ei hakka ma esimese asjana mõtlema, et see mees tõesti on päris hea rahaallika leidnud ja ma peaks vist ka proovima sellega raha teenida! Saan väga hästi aru, miks ta ei tahtnud, et ma internetist asja kohta uuriks. Samamoodi saan aru, miks ta ei taha, et ma teistega jagaks, sest ma sain sellise peapesu oma isalt ja elukaaslaselt, kes mõlemad mulle veel selgemaks tegid, et EI TASU selliste asjadega tegeleda. Õnneks olen ümbritsetud inimestest, kes hoolivad ja ei lasegi mul lollustega tegeleda, isegi kui mul peaks mõni selline idee pähe tulema.

Enda kallal pean veel tööd tegema, et inimestele ära öelda. Mul närib sees see, et ma olen ebaviisakas ja ei suuda mitte kuidagi võtta telefoni kätte, et talle helistada ja viisakalt keelduda. Ma kardan nii väga, et ta hakkab mind ümber veenma ja leiab kolmteist põhjust miks ma asjast ikkagi osa peaks võtma ja miks see hea idee on. Kahjuks pole mul tema e-maili, kirja teel on ikka lihtsam loobuda kui muidu. Ema muidugi soovitas mul Googeldalda "Kuidas öelda ei" ja võtta sealt šnitti. Võib-olla peaks tema nõu kuulama ja tõesti seda tegema. Enesearenguks on ju alati ruumi.